Mis läbi, see läbi.

Folk on nüüdseks minu jaoks läbi. Ei saabunud ma küll täna Viljandist vaid hoopis pühapäeva päeval.
Miks? Sest minus oli jõud kadunud. Oleks võinud kontserditel käia ning õhtuni oodata kuid millegipärast otsustasin ikka lahkuda.
Ma ei tahtnud siin just ainult folgist kirjutada aga mainin ikka ühe esineja ära – Trilok Gurtu. Ma ootasin tema esinemist kogu folgi ning kui kohale jõudsin ja sellise esineja jaoks oleks olnud parem mõni väiksem lava ja ruum, et tajuda selle muusika meditatiivsust. Esimesed paar minutit tema esinemist, nii ma arvasingi aga taaskordselt (endale heaks meeleks) ma eksisin. Seal lava ees seistes kadusin ma täielikult muusikasse ning ei tajunud kedagi/midagi oma ümber ja kadusin muusikasse. See viis mind erinevatesse kohtadesse, alates džunglist kuni suurlinnani, kus mind ümbritses vaid kaootiline müra.’
___
Pressitoast haarasin ka kaasa ühe ajalehe – Kultuuri Keskus. Ja minule kui peaaegu ajakirjanikule (üks aasta vaid lõpetamiseni) pakkus väga huvi Sami Lotila (..on Soomes ja Eestis elav ajakirjanik, õppejõud, kirjanik ja miljonär – Kultuuri Keskus) arvamusartikkel “Eesti Ajakirjandus on hullem kui seks!”. Kohati on Lotila väga ülekohtune Eesti ajakirjanduse suhtes, kuid väga paljude tema arvamustega olen ma täiesti nõus.

“Eesti vaba ajakirjanduse lühikese traditsiooni, eestlaste ara ja häbeliku iseloomu, aga ka paljude ajalehtede ilmselge poliitilise (enese) tsensuuri tõttu on head arvamusartiklid Eesti ajalehtedes sama haruldane nähtus kui õiglane sotsiaalhoolekanne.”

Eelnenud väide läheb edasi mõttekäiguks, et liiga vähe on noori, kes (julgeks või isegi leiaks endas viitsimist) hoolida ja kirjutada üles oma arvamus. Samuti mainib ta ära kuidas Eesti on vaba ajakirjanduse tabelis langenud 2009. aastast ligi üheks kohta. Miskit tundub ikka mäda olevat.

“Aga siiski, kas tahate, head lugejad, et nimetan Eesti kõige ebausaldusväärsema ajalehe? OK. Selle auväärse tiitli saab minult – ta-ta-taa! – Postimees.”

Koos kõikide väidetega, et Postimees kirjutab väga palju teemadest, mis ei ole ühiskondlikult tähtsad ning hoiduvad eemale küsimustest näiteks “Miks vaevleb enamik Eesti omavalitsustest vaesuses, mida ükski lääneeurooplane ei oskaks ette kujutada”.

Seal on palju, mis harja punaseks ajaks ning pärast rahunemist mõtlema paneks, et kas tõesti on nii? Kahjuks on. Mida me saame teha selleks, et oleks. Oleme paremad ajakirjanikud.

Ei ole mu tarku õpetussõnu, sest isegi õpin veel alles käima.

See on tänaseks kõik.

Tagged , ,

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s