Ööd on siin pimedad ning täis muinasutulist muusikat

Kolm esinejat – Oort, Hedningarna ja Vägilased. Kõik omamoodi huvitavad aga mitte just kõige maitsepärasemad.
Mõte täna kahjuks väga ei jookse, sest palavus on maha murdmas ning sain alles nüüd oma kätte pudeli külma vett. Elu tudnub kohe palju ilusam ja jahedam.
Igatahes oli õhtu esimene kontserd bändilt Oort, mis mind eriti ei vaimustanud. Meenutas natuke Metsatöllu ja natuke Paabelit, kuid tundus, et seal polnud mitte midagi nii vaimustavat ning seda miskit, mis mind kuulamas hoiaks. Seega jäigi see kontsert minu jaoks väga poolikuks.
___
Vabandan ette, et see postitus võib olla täis väga palju kirjavigu, sest tundub, et olen sattunud väga vigase klaviatuuri taha trükkima, mis mõnikord mõnele tähele täitsa minu poolse osaluseta mõne tähe lisab. Aga see selleks, olete hoiatatud.
___
Kui oli üks esineja, keda ma väga olen oodanud siis see oli peale Trilok Gurtu, Hedningarna, kellest ma lootsin midagi sarnas kui Omirilt. Sain kokku sõbra Lauritsaga, kes oma Etnolaagri sõpradega Laidoneri kuju juures musitseeris. Omaalgatuslikku muusikat oli hea kuulda, kuid lootus Kirsimäel midagi ehk maailmamuutvat kuulda oli suurem (Ma nüüd pole kindel, kas see lause just praegu loogiline tundus kuid ega see pole hetkel oluline).
Laurits oli minuga samal meelel. Vähemalt osaliselt, sest ta oleks ilmselt pigem tahtnud edasi mängida kuid soov oli ka nii palju üles haibitud Rootslasi näha. Käisime, kuulsima ning valmistas pettumust. Igav oli ühesõnaga. See esineja ei pakkunud midagi vaimustavat ega midagi üllatavat, mida varem kuulnud pole. Kahju.

Päev sai aga looja saadetud Vägilaste kontserdi saatel. Korraldajadelt saadud meilis oli kirjas, et ei oodatud nii palju inimesi kui seda oli 3000 ning oli üllatav, et telki ära ei mahutud. Tõesti, järjekord ulatus A. le Coq’i telgist kuni toidutänavani ja isegi natuke edasi. Inimesi, kes Vägilaste viimast kontserdit näha tahtsid oli metsikult. Peab kiitma korraldajaid, et kiirelt korraldati ka otselülitus Kirsimäele, kus soovijad said Vägilasi ka tasuta näha. Kahjuks aga vaid ekraani pealt.
Telk oli puupüsti täis ning kontsert väga hea. Ei heida midagi ette kui vaid asukohta. Õnneks suutsin end ikka kuidagi sisse saada ja nautida head muusikat otse lava ees. 3 osast koosnev kontsert oli aga nii pikk, et minul tuli kahjuks uni silma ning seadsin oma jalad ööbimiskohta.
Kahjuks väga miskit kontserdist kirjutada ei oska, sest neid emotsioone on väga raske edasi kanda vaid tühjade sõnadega. Kahjuks neid aga enam näha ei saa.

Tore oli kuulda, et nende anonüümikute hulgas, kes on minug folgipäevikut lugenud on ka tuttavaid, kes seda ka ära märgivad ning pilte ootavad. Väga tore on ikka midagi sellist kuulda ja luban, et kunagi need pildid tulevad.

Samuti need seiklused, mida seni on juhtunud väga palju. Inimesed, kellega olen kohtunud vaid korra Möku ees helistavad mulle ning saan headeks tuttavateks inimestega kellele ei soovitanud telklasse ööbima minna.

Tagged

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s