Ja õhtu ei saagi otsa.

Pärast pressitoa kinni panemist ei lõpetanud ma mingilgi määral veel kontserditel käimist. Ootamisel oli veel üüratus koguses kvaliteetset ning eksootilist muusikat.
Järgmisena ootas mind Kaevumäel eest Cissokho System Senegalist. Kaevumägi oli rahvast pilgeni täis ootamas eksootilise bändi esinemist ning mulle tundus, et selle esinemisega oldi rahul. Kas ka mina? See on juba keeruline küsimus. Kindlasti oli neil oma võlu ning oma panus Pärimusmuusika festivali “Rütmile ja Pulsile”, kuid miskit jäi puudu, millele ei oska praegu sõrme peale panna.
Kindlasti kompenseerisid nad selle puuduva mahedate helidega, mil tundus olevat ka kerge Kariibimere hõng ning lõpmatute improvisatsioonide ja solodega. Nad kasutasid traditsiooniliste pillide kõrval ka midagi seninägematut. Kas oli see nüüd kalabass või doungdoung, sest ma neid pille google’ist otsides ei leidnudki. Ehk suudate ise neist midagi eristada.
Järgnevalt jäi minu teele Tegelaste hoov ning Inglismaalt päris trio Tim Edey, Lucy Randall, Brendan Power. Kõik oli ületamatult hea ning isegi alguses pettumust valmistanud Blues Rock võttis jala rütmis kaasa tammuma ning tõi naeratuse suule.
Päeva ametlik osa lõppes kahjuks aga pettumusega. Ööülikool. Kui eelnevatel aastatel on loenguid olnud 2 või lausa isegi 3 siis tänavu pidime me kõik leppima ainult ühega – Kalev Rajangu loenguga Rütmist ja Pulsist, mitte just selle otseses mõttes. Alguses tõmbas see mind kuulama ning ta käis välja palju häid mõtteid. Kahjuks aga hakkas poole peal loeng minema seda teed pidi, mis minu esimesed esseed ülikoolis. Liigne tsiteerimine, oma mõtete välja jäämine ning nagu kass ümber palava pudru. Mulle jäi mulje, et ta tuumani justkui ei jõudnudki kui asi võib olla ka selles, et mu tähelepanu lihtsalt hajus. Kokkuvõttes, olen selle aastase Pärimusmuusika festivali Ööülikoolis pettunud.

Ametlik osa läbi ja sain näha kas seda passita folgilise elu täis alkoholi ning lõbu/”lõbu”. Miskit üllatavat ei olnud. Alkohol ning purjus noored on ja kahjuks jäävad folgi osaks. Praegu seda välja ei juuri ning peab kahetsusega nentima, et sellised inimesed tekitavad kahjuks masendust. Olgugi, et kesvamärjuke minulgi puutumata ei jäänud, ei suutnud ma mõista inimese huvi just tol hetkel selle vastu. Mina olin kõigest hoolimata tulnud kuulama ikkagi head muusikat ja seda õhkkonda. Purjus inimeste lällamine seda mulle kahjuks ei pakkunud. Nüüd lähen aga Paablit kuulama

Kui tööpäev läbi, tasub tulla kuulama ja vaatama, mis toimub. Kui kontserdid ja töötoad läbi, võib südamerahuga lahkuda.
Minu poolt tänaseks kõik.

PS – pildid lisan ikka siis kui kunagi oma fotoka kuskil mõne raaliga ühendatud saan.

Tagged

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s