Hüpnootiline idamaisus

Järjekordne päev siin folgil on õhtusse jõudmas ning tunnen ikka suurt kohustust (ja samas ka rõõmu) kirjutada enda kogemusest ning kontserditest siin suurepärases Viljandis. Suurepärane on ta muidugi ainult selle hetkeni, kui näen jälle kuskil kampa joogiseid noorukeid/tudengeid, keda huvitab folk ainult selle pärast, et on jälle üks põhjus juua. Õnneks aga pole kõigi puhul nii.
Järgmisena on plaan minna vaatama oma sõbra, Lauritsa esinemist rohelisel laval. Eks saab näha, mis ta oskab. Nali. Sest ma tean, et oma tutvusringkonnas ei tea ma mitte ühtegi inimest, kes temast paremini selle pilliga ümber oskaks käia.
Täna, võib öelda, et on olnud korda läinud päev. Täna olen näinud kahte oma seni lemmikumat esinejat. Esimene neist on Paabel. Üks vähestest bändidest, kes just sellisel määral on suutnud õhkuda headusest, rõõmust ning õnnest. Kuulen vaid esineja paari sõna ning juba on nad minu poolehoiu võitnud. Kõik sellest hoolimata, et olen kuulnud sellest bändist palju head ja palju halba (mitte ei mõista, miks peaks keegi neist üldse midagi halba mõtlema). Sellega sai ka hea algus 2. päevale tehtud. Raske on kirjeldada, seda elamust ning kõike, mis laval toimus kuid ühe asja märgiks ära – Tanel Kadalippu kontrabassi ning Sandra Sillamaa parmupilli solo. Võrratu, ei oska seda sõnadesse panna. Lähemail päevil ostan kindlasti nende plaadi ära.
Teine lemmik on vaieldamatult Iraani esinejad Ensemble Shanbehzadeh. Nende muusika on lummav ning hüpnotiseeriv. Julgeks isegi väita, et psühhodeelne. Suutis jätta peaaegu sama sügava mulje, kui Omiri eelmisel aastal.

Lõpetuseks väike õpetussõna kõigile vanematele, kes on folgile oma lapsed kaasa võtnud (ning ehk juhtute seda lugema) – PALUN jätke oma lapsed koju, kui nad seda soovivad. Mind selles suhtes nad ei häiri kui nad nutavad või noh lihtsalt on väsinud. Aga kui ma näen mitmeid lapsi, kes paluvad koju minna ning neile ei meeldi siin. Mitmed, kes hakkavad isegi selle pärast nutma, et see muusika teeb nende kõrvadele haiget (nimelt on mõned lapsevanemad oma lastega otse kõlari ääres seisnud) ning mis kõik muud mured, mis tegelikult on täiesti mõistetavad. Palun, võtke ikka oma last kuulda ning arvestage nende arvamusega. Palun.

See on kõik ja nüüd lähen mina Laurtisa kontsertit nautima. Edu teile folgilistele.

Tagged

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s